WebManager administreerimiskeskkond

1. WebManager kirjeldus

WebManager on Unix-platvormil töötava Internetiserveri, MySQL-andmebaasi ja PHP-CGI rakendustel põhinev tarkvarapakett, mis võimaldab kasutajal administreerida kodulehekülge. Võrreldes muude kodulehekülje administreerimiseks ja kujundamiseks mõeldud tarkvarapakettidega on WebManageri eelisteks kasutamise lihtsus tulenevalt integreeritusest ühe konkreetse koduleheküljega ja internetipõhine ülesehitus, mis vabastab kasutaja failide käsitsi uuendamise rutiinist ning annab võimaluse kodulehekülge administreerida ilma erinevatesse arvutitesse spetsiaaltarkvara installeerimiseta.

Kasutaja arvutisse ei salvestata programmi töö seisukohalt olulisi ega konfidentsiaalseid andmeid (v.a. tavapärane internetibrowseri vahemälu sisu), seetõttu ei ole kodulehekülje administreerimine aheldatud ühe arvuti külge. WebManager tarkvara installeeritakse internetiserverisse, programmile käskude edastamiseks ning programmi tööst tagasiside saamiseks kasutatakse graafilise kasutajaliidesena harilikku internetibrowserit.

2. Võimalused

WebManager tarkvara võimaldab kasutajal teha administreerimisel järgmist

• muuta ja kujundada kodulehe alalehtedel asuvat tekstilist informatsiooni WYSIWYG keskkonnas (Seega näeb kasutaja jooksvalt töö tulemust);
• edastada serverile graafilist informatsiooni lisamaks seda tekstilisele informatsioonile (gif, jpg ja png formaadis);
• muuta alalehtede omavahelisi alluvus- ja järjestussuhteid kõikides tasandites ning suundades;
• lisada kodulehele uusi alalehti. WebManager ei sea siinkohal piiranguid kasutatavatele alalehtede arvule;
• kustutada alalehti. Kustutada ei lubata süsteemseid või kodulehekülje struktuuri seisukohast olulisi alalehti;
• kopeerida elementi kodulehekülje piires ükskõik millisesse alajaotusesse;
• luua erinevatesse alajaotustesse erinevaid elemente viitega samadele alalehtedele;
• administreerida lisaks sisule ja struktuurile ka lihtsamaid andmebaasirakendusi (gallup, lihtsamad andmebaasid, tagasisidevahendid), millised on võimalik tellida webmanageri põhipaketile täiendavate moodulitena.

WebManager koostab administraatori väpunäidete põhjal kodulehekülje järgmiselt:

• andmebaasi salvestatakse alalehe täpne paiknemine struktuuris (järjestus sama tasandi alalehtede hulgas, informatsioon talle loogiliselt eelneva alalehe kohta jms);
• browseri kaudu laekunud sisendi- editoriaknas sisestatud teksti, seadistustes tehtud valikute ja menüüstruktuuri- põhjal komplekteeritakse html-standarditele vastav alaleht;
• kodulehel tekstilist informatsiooni sisaldavate graafilisete linkide kasutamisel luuakse automaatselt vajalikud graafikafailid;

Uue alalehe koostamiseks ning menüüstruktuuris kirjeldamiseks vajalikud toimingud võtavad normaalse koormusega internetiserveril harilikult aega alla sekundi. Arvestamata kasutaja arvuti ja internetiserveri vahelisele andmesidele kuluvat aega.

WebManager abil ei ole võimalik
• muuta olemasolevaid vormipõhju ega luua uusi vormipõhju kodulehekülgede esitamiseks. Kliendi sellekohase soovi korral on sellise funktsionaalsuse lisamine võimalik (s.o lubada kasutada ilma kujunduseta vormipõhja), kuid ühtlaselt kõrgetasemelise tulemuse saavutamiseks tuleks kasutada siiski ainult disaineri poolt kujundatud vormipõhju. Eelnevast lähtuvalt ei ole WebManageri abil võimalik muuta eelnevalt paika pandud menüüde ja oluliste struktuurielementide paiknemist kodulehel, ning kui selleks peaks tekkima vajadus, tuleb pöörduda programmi pakkuja poole.
• WebManager ei sisalda ka vahendeid kasutaja poolt alalehele lisatavate graafikafailide optimeerimiseks. Kui selliseks tegevuseks võib esineda vajadus, saame soovitada vastavat tasuta internetipõhist teenust, kuid graafikafaili optimeerimisega võib halveneda pildi kvaliteet.

3. Kasutamine.

WebManager graafiline kasutajaliides koosneb kahest osast: Vasemal servas asuvas aknas on elementide omavahelisi seoseid näitav menüüpuu ning nupu- ja menüüriba kodulehe administreerimiseks vajalike funktsioonidega. Paremal servas asuvas aknas toimub administreeritava kodulehekülje eelvaade.

3.1. Menüüpuu

Menüüpuu kujutab graafiliselt administreeritava kodulehekülje struktuuri, sisaldades viiteid menüüdes ja alajaotustes paiknevatele alalehtedele ning näidates alalehtede järjestust ja alluvussuhteid [menüüpuu pilt] ( näiteks esileht -> valdkonna pealeht -> alamvaldkonna leht -> alalehed) ning samuti võimaldab menüüpuu ligipääsu internetikülastaja eest varjatud ressurssiodele, näiteks gallupi sedaistustele ning prügikorvis olevatele asjadele.

Soovides muuta kodulehel asuva alalehe teksti või seadistusi (naiteks sellele lehele osutava viite teksti), tuleb menüüpuus vastav viide a k t i v e e r i d a. Sellekst tuleb [+] ja [-] nuppude abil menüüpuu vastavast kohast avada ning klikkida hiirega elemendi nimel. Aktiveeritud viite taust värvub siniseks ning eelvaateaknasse ilmub viidatav alaleht. Kui samale alalehele on viiteid ka mujalt alajaotustest, siis kõik vastavad menüüpuu harud "avanevad" ning selliste viidete taust muutub seekord helesiniseks [Vaata ka: Sama alalehega mitme viite seostamine].

Nüüd, kui viide on aktiveeritud (taust on muutunud siniseks), saab sellele viitele ja viidatavale alalehele rakendada menüüribal ja nupureal asuvaid funktsioone.

Elementide liigutamine

Elementide alluvus ja järjestussuhete liigutamine toimub nupureal asuva noolenuppude komplekti abil

• Nool "vasemale" () liigutab viite menüüstruktuuris samale tasandile lehega, millele ta allub. Nupp "vasemale" ei tööta, kui viide on kõige esimesel tasandil (allub süsteemsele viitele).
• Nool "paremale" () liigutab viite menüüstruktuuris temast ülevalpool oleva viite alluvusse, järjekorras kõige viimaseks. Nupp "paremale" ei tööta, kui liigutatav (aktiivne) viide on oma alajaotuse järjestuses esimene.
• Nool "üles" () vahetab aktiivse ja aktiivsest vahetult ülevalpool asuva viite järjestuse. Kui aktiivne viide on oma alajaotuses juba kõige ülemine, siis nupp ei tööta.
• Nool "alla" () vahetab aktiivse ja aktiivsest vahetult allpool asuva viite järjestuse. Kui aktiivne viide on oma alajaotuses juba kõige ülemine, siis nupp ei tööta.

Lisaks noolenuppudele on võimalik viidete asukohta võimalik liigutada ka näiteks käskudega "Cut", "Copy", "Paste". [Vaata ka: Elementide kopeerimine]

Elementide kopeerimine

Kuivõrd aeg-ajalt on vajalik viiteid liigutada rohkem, kui sammukaupa, võib eelnevalt käsitletud noolenuppude kasutamine osutuda ebaotstarbekaks, ning lihtsamini saab viite asukoha muudetud kopeerimise ja uude kohta salvestamisega. Käsu "Cut" (nupp: ) abil saab viite liigutada uude kohta ilma alalehte kopeerimata ja käsu "Copy" (nupp: ) abil saab teha viitest koopia, mis hakkab osutama uuele, kopeeritud alalehele.

Kopeerimisel tuleb esmalt aktiveerida viide, mida soovitakse kopeerida (taust värvub siniseks) ning seejärel valida "Copy" (koopia tegemiseks) või "Cut" (viite teise kohta tõstmiseks). Peale "Copy" või "Cut" nupule vajutamist võetakse viide "lõikelauale" ja kopeeritava viite taust muutub halliks. Seejärel tuleb aktiveerida alajaotus, millesse soovitakse viidet liigutada või viite ja alalehe koopiat paigutada, ning valida "Paste" (salvesta, nupp: ). Sellega on viide kopeeritud või liigutatud.

Sama alalehega mitme viite seostamine

Kui sama alaleht peab oleks kättesaadav üheaegselt mitmest alajaotusest, tuleb valida muudetav viide ning uus alajaotus sarnaselt kopeerimisega, kuid "Paste" käsu asemel kasutada käsku "Create shortcut" (tee uus link, nupp: ). Sel juhul tehakse viitest koopia teise alajaotusesse ning kodulehe külastaja näeb sama alalehe teksti kummagi lingi (nii vana kui uue) kaudu pöördudes. Seega on loodud olukord, kus samale alalehele saab liikuda kahe (või rohkema) erineva viite kaudu. Viite tekst ning viitega seotud alalehe parameetrid võivad sealjuures olla erinevad.

Näiteks juhul, kui mingi toode mille kohta on eraldi alaleht, kuulub üheaegselt mitmesse erinevasse tootegruppi, on mõtekas teha sellele alalehele viited kõikide tootegruppide lehtedelt. Kuivõrd selle tulemusel on erinevate tootegruppide lehelt on võimalik pääseda ühele ja samale toodet käsitlevalt alalehele, ei ole muudatuste tegemisel vajalik muuta infot mitmest erinevast kohast ning ühtlasi välditakse olukorda, kus ühe ja sama toote kohta on koduleheküljel avaldatud mitu sarnast, kuid pisiasjades erinevat teksti.

Sama alalehega seostatud mitmest viitest on igaühte võimalik eraldada omaette viiteks iseseisvale alalehele- selleks tuleb aktiveerida teistest eraldada soovitav viide ja vajutada nupule "Make standalone file" (nupp: ). Edaspidi muutes selle viite tagant avanevat alalehte, sisseviidavad muudatused ülejäänud viidetega seotud alalehe sisu ei mõjuta.

Elemendi seadistuste muutmine, uue elemendi lisamine

Alajaotusesse uue viite ja alalehe tegemiseks tuleb aktiveerida alajoatuse viide ning vajutada nuppu "Lisa". Avaneb parameetrite seadistuse aken, kus palitakse täita või teha valikud järgmistes väljades:

1. Staatus: määrab ära, kas alalehte ning alalehele alluvaid alajaotusi kodulehe külastajatele näidatakse või mitte. "Aktiivne" staatus- link alalehele sisaldub menüüstruktuurides, link lisatakse serveri sisukaarti (sitemap) ja alajaotusesse kuuluvad alalehed on leitavad otsimootoriga. "Passiivses" staatuses lehte ning sellise lehe alajaotuses asuvaid alalehti on võimalik näha ainult administraatoril, linki passiivses staatuses lehele ei lisata sisukaardile ning lehte ei leia otsimootorid. Juhul, kui sellise lehe asukoht (ehk URI) on otsimootori "mälus" või kui sellele viidatakse mõnelt teiselt kodulehelt, kuvatakse külastajatele kas esilehte või teksti "lehekülge ei leitud" (sõltub kodulehe seadistustest, vaikimisi näidatakse esilehte).
   Erinevate staatuste kasutamine on otstarbekas näiteks lehe peitmiseks kodulehe külastajate eest ajutiselt (reklaamitavat kaupa hetkel ei pakuta) või valmimisjärgus oleva alalehe ennatlikult külastajatele nähtavaks saamise vältimiseks.
2. Template (Vormipõhi): määrab kasutatava vormipõhja alalehe kuvamisel kasutajale.
3. Nimi: määrab alalehe lingiks oleva teksti kodulehe menüüstruktuurides.
4. Keywords (Võtmesõnad): sisaldab loetelu alalehega seotud võtmesõnadest, millele otsimootorid peavad tähelepanu pöörama. Otsimootorid on tõstutundetud (ei tee vahet suur- ja väiketähtedel), seetõttu pole näiteks suure algustähe kirjutamine oluline. Loetelus esitatakse sõnad komaga eraldatuna.

Hiljem saab seadistusi muuta (näiteks lisades täiendavaid võtmesõnu), tehes viite aktiivseks ja vajutades nuppu "Seadista".

Viite kustutamine, Recycle bin

Aktiveeritud viide kustutatakse nupule "kustuta" (nupp: ) vajutamisega. Kustutatud viide liigub prügikorvi, selleks, et hiljem oleks võimalus kustutatut taastada (näiteks juhul, kui ekslikult kustutati vale viide). Viite kustutamisel prügikorvist ei ole seda võimalik hiljem taastada.

3.2. Editoriaken

Aktiveeritud viitega seotud alalehel oleva teksti muutmiseks tuleb vajutada menüüreal nupule "muuda". Seejärel avaneb omaette aknas WebManager editoriaken, milles ülal servas asub menüüriba, selle all nupuriba ning kõige all muudetav tekst. Menüü- ja nupureal olevad funktsioonid on kasutajale eeldatavasti tuttavad muudest Windows-keskkonnaga seotud tekstieditoridest.

Menüüreal on võimalik teha järgmisi valikuid:
1. File - menüüs
   - Save: Editoriaknas avatud teksti salvestamiseks. Salvestatud tulemus on seejärel näha eelvaateaknas.
   - Save and Close: Editoriaknas avatud teksti salvestamine ja editoriakna sulgemine, salvestatud tulemus on näha eelvaateaknas.
   - Close: Editoriakna sulgemine ilma salvestamata.
2. Edit - menüüs asuvad funktsioonid "Cut", "Copy" ja "Paste".
3. Insert - menüüs "Image" (avab dialoogiakna pildi lisamiseks tekstile), "Table" (dialoogiaken tabeli lisamiseks tekstile) ja "List" (dialoogiaken loetelu lisamine tekstile)
4. Tools - menüüs "Remove link" (kõrvaldab märgitud teksti sisese lingi) ja "Remove formatting" (kõrvaldab tekstisisesed kujunduselemendid ning formaadib teksti "normal" formaati)

3.3. Eelvaade

Võrreldes tavalise kodulehe külastaja poolt nähtava pildiga on eelvaateaknas võimalik vaadata ka passiivses staatuses teksti. Muus osas vastab eelvaateaken täpselt kodulehele.

3.4. Lisavõimalused

Serveri sisukaart kuvab kodulehe külastajale liigendatud loetelu kõigist aktiivses staatuses olevatest alalehtedest. Sisukaart koostatakse automaatselt menüüstruktuuri põhjal.

Otsimootor võrdleb otsitavat teksti lehekülgede sisus esitatud tekstiga ja leheküljega seotud võtmesõnadega (nn. täistekstiotsing) ning esitab kasutajale otsitavat sõna sisaldavate alalehekülgede viidete loetelu. Otsimootor on tõstutundetu, loogilisi operaatoreid ei kasutata.

Passiivses staatuses olevaid alalehti ja passiivsele lehele alluvas struktuuris asuvaid alalehti ei leia otsimootorid (ei leheküljega kaasnev ega ka muud otsimootorid, näiteks www.neti.ee), linke sellistele lehtedele ei kuvata serveri sisukaardis.

3. Turvalisus

WebManager keskkonna turvalisus täidab kahte eesmärki: esimene ja olulisem on keelata juurdepääs kodulehe administreerimiseks kõrvalistel isikutel ning teine, vähem oluline kuid tingimata vajalik, on piirata ka nende ligipääs muule kui avalikkusele mõeldud informatsioonile (näiteks teha mittesihipäraseid tulemusi andvaid andmebaasipäringuid, vaadata kustutatud või passivses staatuses alajaotusi).

WebManager kaudu kodulehe administreerimise alustamiseks on vajalik sisselogimisakna külastaja poolt kehtiva kasutajatunnuse ja salasõna sisestamine.

Selleks, et vältida kasutajate toore jõu (brute force) kasutamist, on webmanager kasutajatunnuse võrdlemise protsessi lisatud tahtlikult ajaline viidatus.

Kui kasutaja sisestab kehtiva kasutajanime ja salasõna kombinatsiooni, omistatakse talle 40-kohaline juhusliku stringi gerneraatori poolt tekitatud võti, mida uuendatakse iga kord peale WebManager keskkonnas kodulehte puudutava muudatuse tegemist. WebManager võrdleb kasutajakeskkonnas liikuvate kasutajate võtmeid pidevalt enda poolt väljastatud võtmetega ning täidab ainult kehtivate võtmetega seotud käske. Kasutajale omistatud võti kehtib kuni kasutaja poolt uue käsu edastamist serverile, kuid mitte kauem, kui tund aega. Tunniajaline kehtivusaeg on määratud arvestusega, et kui tunni aja jooksul ei ole kasutaja poolt laekunid mingit kodulehte muutvat käsku, siis tõenäoliselt on kasutaja arvuti juurest lahkunud keskkonna "Välju" nuppu vajutamata. Võtme kehtivuse ajapiirangu eesmärgiks on ka raskendada häkkerite tegevust (on peaaegu kindel, et tunni ajaga ei ole tänapäevane arvutustehnika võtit lahti murdma: 40-kohalise juhusliku stringi äraarvamise tõenäosus on 1:62^40).

Kodulehte muutvateks käskudeks on: elementide liigutamine, kopeerimine, kustutamine ja lisamine, elemendi parameetrite muutmine ning editoriakna avamine, käsk editoriaknas sisestatud teksti salvestamiseks.

Kodulehte muutvateks käskudeks ei ole editoriaknasse teksti sisestamine, menüüpuu harude avamine ja sulgemine ning menüüpuus erinevate elementide aktiveerimine (eelvaade)

Lisaks võtmele kasutatakse kasutaja kontrolliks lisaks veel täiendavaid meetmeid.

4. Definitsioonid

Alaleht - hüperteksti formaadis elektroonilisel kujul olev dokument. Alaleht võib sisaldada endas pilte, teksti, viiteid muudele info allikatele jms.

Koduleht- internetis asuv info edastamiseks mõeldud visuaalselt ja loogiliselt seostatud üksikute alalehtede kogum. Lihtsamalt öeldes võib koduleheküljeks pidada kõike informatsiooni, mis on koduleheküljel asuvate linkide või CGI-mootorite abil üksteisega seotud, mille lugemiseks ei tehta külastajatele piiranguid ning mille administreerimine on kodulehe administraatori võimuses.

Kasutaja - isik, kellele on antud õigused (kasutajanimi ja salasõna) kodulehekülje administreerimiseks.

Külastaja - kodulehekülge külastav isik.

Viide (ka element) - siinkohal alalehe leidmiseks vajalikke parameetreid, sealhulgas viidet sisaldav andmekogum. Vastavad parameetrid kirjeldavad näiteks elemendi paiknemist struktuuris teiste alalehtede suhtes, alalehele osutava viite (lingi) teksti, võtmesõnu otsimootorite jaoks jms. alalehega seotud olulist informatsiooni.

Alajaotus - kodulehe eraldiseisev alalehtege grupp (näiteks mingi teema käsitlemiseks). Käesolevas dokumendis käsitletakse alajaotusena üldisemat alalehte koos talle loogiliselt alluvate täpsemat informatsiooni sisaldavate alalehtedega.

Server - Webmanager tarkvarapaketiga, MySQL-andmebaasimootoriga ja PHP-CGI liidesega internetiserveri tarkvaraga varustatud arvuti, millel on püsiv ühendus internetti ning milles hoitake kliendi kodulehte.

Kasutajaarvuti - Internetiga ühendatud lauaarvuti, mille abil toimub Kodulehe administreerimine Kasutaja poolt.